Sügisseminar "E-õppe jäljed Infoajastu KiirTeel" Võrus (teine päev)

Paralleelsessioon Mida triibulisem, seda uhkem (Projektid ja uuringud)

Kodu- ja kauglaborid (Martin Jaanus / Tallinna Tehnikaülikool)
Projekti algus: 01.01.2007
Projekti plaanitav lõpp: 30.06.2008
Eelarve: üle 4 miljoni
Osalejad: TTÜ, TÜ, ITK, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Tallinna Polütehnikum
Eesmärgid:

• 14 tüüpi laborikitti, 250 komplekti 15 ainekava ja 20 õppeaine raames
  
• 3 robotkätt ja nende juhtimine
• Tarkvara
• Lihtsad, automaatkontrollitavad katsed
• Koostöö erinevate asutuste vahel (sarnane lähenemine; metoodika; üks tegemine, palju kasutajaid; tagasiside õppuritelt)
• Valdkonna areng

Projekt hõlmab järgnevaid valdkondi:

• Elektroonika
  
• Robotid
• Kontrollerid
• Uued valdkonnad (?)

Tegevused:

• Vajalike vahendite spetsifikatsioon
  
• Prototüüpide katsetamine
• Nimekirja koostamine
• .......
• Seadmete hankimine
• Metoodika koostamine, juurutamine

Hetkeseis:

• TTÜ Automaatikainstituudis on katsetamisel "vanade kohvritega" nn "lihtsate katsete" süsteem. Eelised - üksikud, lihtsad mõõtmised; kiire automaatkontroll, õppurid teevad rohkem.
  

• Toimunud ka riigihange (~1,5 miljonit EEK) - laekus ainult üks pakkuja
  

E-õpe kui innovatsiooni difusioon kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate seas (Mart Laanpere / Tallinna Ülikool)
http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/e-ope-kui-innovatsiooni-difusioon-kutseopetajate-seas
Osa e-VÕTI projekti uuringutest. Üldeesmärgiks olukorra kaardistus.
Osad:

1. eeltöö: kirjanduse ja strateegijate analüüs, ekspertintervjuud
   
2. ankeetküsitlus; innovatsiooni difusioon
3. edulugude analüüs
4. e-õppe monitooring

Meeskond: K. Loogma ja M. Ümarik (TLÜ HI), J. Kruusvall (TLÜ STO), Mart Laanpere /TLÜ HTK), P. Pruulmann-Vengerfeld (TÜ) + juhtrühm

Rogers`i innovatsiooniteooria:
Innovatsiooni omaksvõtu protsess - teadmine -> veendumine -> otsustamine -> kasutuselevõtmine -> kinnitamine
Uuendusmeelsuse jaotumine ehk innovatsiooni difusioon:
http://www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/2007/08/0708Jacobs_Fig1.jpg

E-õppe puhul on innovatsiooni difusioonil teatud kõrvalekalded ja erisused võrreldes Rogers`i teooriaga.

Juhuvalim 35 kutsekooli õpetajatest
495 ankeeti (84 paberil), laekus 273 (55%)
Kasutati küsitlustarkvara phpSurveyor
47 küsimust viies teemagrupis

http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/aruanded/2006aruanne


E-õppe projektid Kuressaare Ametikoolis: BELL ja B-learning for All (Anne-Li Tilk / Kuressaare Ametikool)

• Leonardo da Vinci programmi arendusprojekt ROUTES (tööhõive laiendamine ja arendamine maapiirkondades). 8 partnerit (kõik saartel toimivad asutused). Tulemusena valmisid õppimismentori kontseptsioonid ning õppematerjalid erinevatel teemadel (näiteks: kuidas koostada äriplaani, kuidas kasutada internetipanka, jne). Väljundid - paberil, multimeedia CD ja PDF-id. Kokkusaamised toimusid kõigi partnerite juures. Projekt lõppes 2003 aastal viimase kokkusaamisega Saaremaal. Koostöö välispartneritega osutus keeruliseks aga mitte ületamatuks.
  
• Bringing e-learning to life BELL. Grundtvig2 koostööprojekt. 2005-2007. Koostöövõrgustik  koostati eelneva projekti baasil. Igale kokkusaamisele kutsusid korraldajad esinema ka oma ala eksperte. Projekti üks osa oli ka kultuurharidustöö. Tulemused: kodulehekülg (www.e-bell.eu); soovitused e-õppe kasutajatele (brošüür (paberil) 4 keelsena); head koostöökogemused; uued teadmised ja kogemused. Probleemid: aega on väge ja tähtajad tuelvad kiiresti; võõras keel ja kultuur; jne. Projekti suhtlemisvõrgustikust kasvavad välja uued koostöövõrgustikud.
• B-learning for all. 2006-2008. Leonardo da Vinci projekt. Eesmärk on ühe õppeaine baasil näidata segaõppe võimalusi (blended learning). Suunatud kutseõpetajatele ning vabalt kõigile kasutatav. Tulemuseks vastav portaal ning hulganisti õppematerjale. Partneritest on kutseõppeasutus ainult Kuressaare Ametikool. Projekti kodulehekülg: http://www.b-learning4all.org. Tulevase portaali aadress: http://b-learning.lefo.net.

E-õppe projektid Pärnumaa KHKs: eTwinning ja Jobline (Sirje Tamm / Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
eTwinning puhul on palju erinevaid teemasid olnud: vaba aeg (http://ourfreetime.blogspot.com/), erialane tugi, brändid.

JOBLINE - eesmärgiks luua tööpraktika käsiraamatud õpilasele, õpetajale ning juhendale töökohas. Lisaks panna tööle interaktiivne e-portfoolio õpilastele. Käsiraamatud on saadaval nii paberil kui elektrooniliselt (http://www.hariduskeskus.ee/jobline/).

DiLaPort - elektrooniline keelemapp. Õpilassõbralik, individuaalne tempo, iseenese oskuste kaardistamine, resultaat objektiivselt mõõdetav, seos Euroopa keelemapi ja -passiga.
http://www.dilaport.utu.fi


Lõpetav plenaarsessioon - Mida külvad, seda lõikad

Mida me õpp-E-kavades arendame? (Siret Rutiku / Tartu Ülikool)
Tegelikult e-õppest ei räägi :)
Õpp-E-kavaarenduse kolm küsimust

1. Mis on õppimise eesmärk (taotletav õpiväljund)?
   
2. Kuidas eesmärgi saavutatust hinnata?
3. Kuidas eesmärke saavutada?

Vajadused:

• Pidev kiirete muutuste kontekst - kvaliteet kui eesmärgipärasus ja efektiivsus
  
• Muutused õppijaskonnas - elukestev õpe
• Ligipääs kõrgharidusele - võrdsed võimalused
• Mobiilsus - füüsiline ja vaimne
• Üliõpilaste tagasiside ehk lõpp rull-loengutele?

Võimalused:

• Õppida ja õpetada on kihvt
  
• Õppida ei ole kunagi hilja
• Mis viltu, see uuesti (õppekavas peaks olema arvestatud, et õpingud võivad ka pooleli jääda ning uuesti on vaja sama asja mõne aja pärast õppima hakata)
• Õppida saab kõikjal
• Õppima minema ei alati ukse kaudu
• Õppimist saab õppida
• Õpetamist on vaja õpopida
• Õpp-E-tuge tuleb pakkuda
• Häid lambaid ei pea sugugi kogu aeg ühte lauta mahtuma
• Rahvusvahelistuda saab ka kodus
• Kui tervet ülesannet ei jõua, võib ka pool. Aga hästi!

Kuigi kogu haridusruum on muutunud väga paindlikuks tuleb siiski arvestada ka veel piiridega...


Tulevikupilt e-õppimisest kutsehariduses (Sirje Rekkor / Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool)
Õppekavaarendusega tegeleb nüüd sõltumatut ning eraldiseisvat oragnisatsiooni - e-Õppe Arenduskeskus ning REKK.
Õppekava arenduseks oleks vaja tunda mikro- ja makrokeskkonda, põhiväärtuseid ning eesmärke.
Mikrokeskkond: kolm osapoolt - töömaailm, õppijad, koolid (+ konkurents)
Makrokeskkond: majanduslikud tingimused, poliitilised ja õiguslikud tingimused, sotsiaal-kultuurilised ja demograafilised tingimused, tehnoloogilised tingimused - need neli aspekti suhestuvad kõik kutsealase koolitusega.
Põhiväärtused (kutsealases koolituses): kvaliteet, kättesaadavus, efektiivsus, konkurentsivõimelisus, koostöö, terviklikus, jne.
Eesmärgid
E-õppimine kutsealases koolituses - kellele? mida? kuidas?
Arvestada tuleks õppijate vajadustega - õppijasõbralik e-keskkonnad, tugi e-keskkondade kasutamisel ning e-õppimisel, 100% ja kombineeritud kursused, tagasiside, kvaliteetsed ja mitmekesised õppematerjalid.
Kooli vajadused - tegelikult samad, mis õppija puhul
Õppekavarühma nõukogu vajadused - Metoodilised materjalid, Tugi, Koostöö, Abi, ???
Õhku jäävad küsimused:

• Kas õpetaja kontseptsioon muutub?
  
• Kas kutsealase koolituse eesmärkide mudel muutub?

Tulevikumudelis muutub üha tähtsamaks koostöö õppekavaarenduse alal kõikvõimalike asutuste vahel.


E-õpe on õppimise mootor (Vello Kukk / Tallinna Tehnikaülikool)

Milleks see kõik:

• Et raha saada?
  
• Et olla moodne?
• Et ennast nautida?
• Et silma paista?
• Et targemaks saada?

Kui eesmärk on efektiivsem õppimine, siis peab tähelepanu pöörama eelkõige õppurile.

Seega peame: omama eesmärke, mõõtma, andma õigeid signaale - sedasi aitame õppuril eesmärgile jõuda (aga kelle eesmärgile?)

Optimaalne juhtimine tagab kiire reageerimise ning toimimise

Õppurid:

• on erinevad
  
• erinevalt motiveeritud/motiveeritavad
  
• reageerivad väga erinevalt
  
• raskelt mõõdetavad
  

Tegemist on kaasaegsete juhtimissüsteemide tüüpnäidetega.

Hägusus - Lotfi Zadeh: sõnadega arvutamine (külm, soe, pikk, lai ehk kui soe või kui külm).

Kuidas kasutada materjale - suuna õppur materjalide juurde siis, kui ta kohtab probleemi.
Enne, kui hakkad ... mõtle, mida teed tulemusega? - Mida õppur sellega teeb!?
PEAB ei maksa enam eriti palju!

Soovitused:

• Jagada õppuri tegevused (mikro)sooritusteks
  
• Ei üldistele tähtaegadele
• Individuaalne registreerimine kindlatele sooritustele
• Täielikult automatiseeritud enesetestid
• Automatiseeritud Harjutusväljak
• Mikroülesanded praktilistes töödes
• Praktilistes töödes nõuda teatud taset
• Simultaan: klassis iga õppur tegeleb oma probleemidega; õpetaja annab simultaani
• Praktilise töö vahendid teisaldatavad
• Tudengi unustamise mudel
• Poolautomaatne soorituste planeerimine (enam pole kasutusel)
• Kodutööde esitamine ainult läbi vastava keskkonna (ei e-mailile)

Arvamused:

• Materjalid horisontaalseks
  
• Ainet on mõistlik kompileerida individuaalselt
• Õppekava = testide kogu (+ loogiline struktuur (ülekatted); + materjalide kogu)
• Õppeaine peaks olema mittefikseeritud mahuga ning läbitav mitmes sessioonis
• Hinne peaks olema omandatu kvaliteedi mõõt
• Et hästi juhtida, vajame tudengi mudeleid (psühholoogia on selle komponent)